0

Tõstetud peenrad - plussid ja miinused

Tõstetud peenrad on kaasaegne lähenemine aiatööle

Kui mõtleme aia peale, siis tulevad esimesena silme ette tüütud tööd. Taimed vajavad tähelepanu. Töötama peab kõvasti, ilma selga sirgu ajamata. Aga ei! Olemas on ju ka tõstetud peenrad, mis muudavad elu palju mugavamaks.

Tõstetud peenrad leiutati Soomes, kus suved on vihmased ja pikk kevad koos aeglaselt sulava lumega lükkab köögiviljade avamaale istutamiseks sobivat aega edasi. Idee tõsta peenar mullapinnast kõrgemale lahendas soome aednike jaoks palju probleeme. Aga selgus, et tõstetud peenrad on mugavamad kui tavalised ning annavad suuremat ja paremat saaki, ja seda mitte ainult Soomes. Tõstetud peenra jaoks saab kasti ise ilma eriteadmisteta kokku panna ja seda juba varakevadel, kuu-poolteist enne taimede istutamist ja seemnete külvamist avamaale.

Tõstetud peenrad - plussid ja miinused

Tõstetud peenarde asukoht ja optimaalne suurus

Selliseid konstruktsioone pannakse kokku aastateks, seega tuleb koht väga hoolikalt valida. Oluline on tõstetud peenarde paiknemine. Kõik taimed peaksid saama ühtlaselt päikesevalgust, sellepärast paigutatakse peenrad vastavalt ilmakaartele:

  • tasastel aladel põhja-lõuna suunaliselt;
  • nõlvadel nõlvaga risti.

Tõstetud peenarde pikkus võib olla milline tahes. Optimaalne laius on 60-80 cm. Sellise suurusega aias on piisavalt ruumi igasugustele taimedele, isegi laiematele kapsastele. Peenarde vahelise läbipääsu laius peaks võimaldama mugavalt liikuda, sealhulgas aiakäruga. Raja minimaalne laius on 50 cm. Kui teed on sillutatud või kaetud killustikuga või geotekstiiliga, siis on võimalik aias ringi liikuda ka märja ilmaga.

Peenra piirete kõrgus sõltub omaniku soovist. Tavaliselt on piirded maapinnast 20 cm kõrgusel. Kui peenrad on 30-40 cm kõrgused, saab taimede, näiteks maasikate, eest hoolitseda mugavalt toolil istudes. Üle 50 cm peenarde tegemine ei ole soovitatav - see töö nõuab palju aega, vahendeid ja veetorude paigaldamist pinnase alla.

Tõstetud peenrad - plussid ja miinused

Millest teha tõstetud peenraid

Üks olulisi tingimusi, et konstruktsioonid püsiksid vastupidavad ja taimed kasvaksid hästi, on tihedalt sobituvad küljed, et vesi kastmise ajal peenrast välja ei lekiks. Seetõttu ei sobi selleks lauad. Puitu kahjustavad tuul ja päike, seda hävitavad taimejuured ja putukad. Puidust valmistatud tõstetud peenrad vajavad remonti ja külgede vahetamist iga 5 aasta tagant. Kui see Sind ei häiri, võib lihtsalt katsetamiseks valida ka puidu.

Kõige vastupidavamad materjalid on aga alumiinium, tsingitud lehtmetall ja vastupidav plastik või komposiit. Aiatarvete tootjad pakuvad palju võimalusi soetada nendest materjalidest valmistatud tõstetud peenraid. Kui on vaba ruumi ja kasutatud telliseid, saab tõstetud peenarde küljed ka tellistest ehitada, kasutades segu ja kerget armatuuri. Sellised peenrad näevad väga stiilsed välja.

Peenarde küljed tuleb vähemalt 15 cm sügavusele maasse kaevata – see kaitseb tõstetud peenraid risoomidega paljuneva umbrohu eest. Piiret on lihtsam paigaldada, kui pinnas enne läbi kaevata. Selle töö käigus saab samal ajal ka risoomid ja kivid eemaldada ning mulda väetada.

Kuidas tõstetud peenart täita

Kui platsil on palju mutte ja sorilasi, siis tuleks tõstetud peenra põhja asetada tsingitud metallvõrk. Võre peale tuleks panna varred, rohi ning muud taimejäätmed, mis muutuvad kompostiks.

Järgmisena tuleb vormida justkui kihiline kook:

  • esimeses kihis kuni 10 cm kõrguseni taimejäänused;
  • teises kihis aiamuld kõrguseni vähemalt 20 cm. Mulda võib segada liiva või turbaga ning lisada mineraalseid ja orgaanilisi väetisi.

Tõstetud peenarde kastmine

Tõstetud peenardel kasvavate taimede eest saab hoolitseda täpselt samamoodi nagu kõigi teiste taimede eest. Seal saab kasvatada enamikku kultuure. Eriti hästi kasvavad seal tomatid, kõrvitsad, kurgid ja maasikad.

Taimi on vaja kasta nii, et vesi ei voolaks mööda konstruktsiooni servi, vaid niisutaks mulda ühtlaselt kogu peenra laiuses. Lihtsaim viis selle saavutamiseks on tilkniisutuse süsteem. Aeglaselt mulla pinnale langevad veetilgad imenduvad sügavale mulla sisse ning aia eest hoolitsemine muutub veelgi lihtsamaks.

Tõstetud peenrad - plussid ja miinused

Tõstetud peenarde puudused

Tõstetud peenrad soojenevad kiiremini, mis on kevadel väga hea, kuid ka suvel on need palju kuumemad kui tavalised. Seetõttu ei tohiks proovida seal kasvatada jahedust armastavaid kultuure. Ülekuumenenud mullas ei kasva hästi petersell, till ja lehtsalat. Hapuoblikas ja redis õitsevad kiiresti ära, küüslaugu mugulad tõmbuvad aga roheliseks.

Kevadise varajase soojenemise tõttu tungivad tõstetud peenardesse ka soojalembesed putukad. Kaerasorid ja sipelgad asuvad pinnasesse elama ning seen- ja bakteriaalsed infektsioonid levivad kiiremini, mis nõuab täiendavat taimekaitset spetsiaalsete preparaatidega.

Millal ilma tõstetud peenardeta ei saa

Kõige sagedamini on vaja pinnast tõsta madalatel aladel, kus vihma- ja sulavesi püsib pikka aega. Sellised peenrad kaitsevad juuri lagunemise ja mädanemise eest.

Kõrge põhjaveega krundid ei sobi hästi aiapidamiseks, sest kevadel püsivad need soised ja kuivamine võtab aega. Sel juhul tuleb istutamist edasi lükata ja paljud kultuurid ei jõua nii valmida. Tõstetud peenrad lahendavad selle probleemi palju lihtsamalt kui kulukas pinnase kuivendamine ja vee ärajuhtimine.

Mitte igaüks ei saa ka taimi kummardades hooldada. Sul võib olla oma lemmikajaviitega raskem tegeleda, kui oled elatanud või põed lülisamba- või liigesehaiguseid. Tõstetud peenrad päästavad olukorra. Olles sellised konstruktsioonid ühe korra valmistanud, saad aia eest aastaid kergesti hoolitseda, asetades vahekäiku aiatooli.

Kas oled kunagi mõelnud tõstetud peenardele? Võib-olla on Sul juba kogemusi, nii häid kui halbu? Jaga neid kommentaarides.

Avaldatud: 09 aprill 2023
Vaatamisi: 757
(Hääled: 0, Hinnangud: 0)
Jätke arvustus
Hinnang
Lisage üks või mitu faili