Õnne-jänesekapsas

Jänesekapsas

Jänesekapsas on mitmeaastane ilutaim, mida saab edukalt kasvatada nii aias avamaal kui ka potitaimena siseruumides. Seda nimetatakse jänesekapsaks selle söödavate lehtede erilise maitse tõttu, mis sisaldavad rohkesti C-vitamiini ja oksaalhapet.

Kompaktsed vartedeta põõsaste kõrgus ei ületa tavaliselt 30 cm.

Taimele annavad omapära sametised liblikatiibadena kokkuvolditud lehed, mis võivad olla tumerohelised, lillad või šokolaadi tooni. Väga sageli on lehtede alumine pool hele või sinakas.

Arvukad väikesed õied on moodustatud viiest tihedalt paiknevast kroonlehest.

Õitsemisperiood algab tavaliselt mais ja kestab kogu suve. Eriti kehtib see siseruumides kasvavate liikide kohta, mis avavad oma pungad üksteise järel üheksa kuu jooksul.

Kroonlehtede värvust - valge, punane, roosa - täiendavad sageli lillad laigud.

Maastikukujunduses kasutatakse neid põõsaid pinnakattetaimena, kääbuspõõsad kaunistavad aiaradu, kasvavad alpiaedades ja kiviktaimlates.

Hapukaid lehti lisatakse suvistesse salatitesse ning kasutatakse maitseainena liha- ja kalaroogades.

Jänesekapsa peamised sordid

Praegu on teada 800 liiki jänesekapsaid, mis ühendavad suurel hulgal sorte ja hübriide. Keskendume kõige populaarsematele ja dekoratiivsematele sortidele.

• Harilikku jänesekapsast leidub peaaegu kõigis Euroopa riikides, linnaparkides ja avalikes aedades. Seda liiki iseloomustavad arvukad väikesed (ainult 3 mm läbimõõduga) valged lillade triipudega õied ja rohelised lehed, mis sarnanevad 4-lehelise ristikuga.
• Mugul-jäneskapsast kasvatatakse Lõuna-Ameerikas kartuli aseainena: see on sama toitev ja maitsev kui tavaline köögivili, kuid Eestis on see üsna haruldane.
• Siiruviiruline jänesekapsas on kõige originaalsema ja dekoratiivselt atraktiivsema välimusega. Kompaktsel põõsal (kõrgusega kuni 15 cm) moodustuvad valged pungad, mille kroonlehed on ääristatud erkpunase triibuga. Toatingimustes võib taim õitseda praktiliselt aastaringselt.
• Punane jänesekapsas ühendab endas üsna kõrgeid (kuni 40 cm) ja arvukate õitega sorte. Pika õitsemisperioodi jooksul arenevad põõsastel erkpunased pungad.
• Salat-jänesekapsas on pinnakatteliik, mille väikesed kollased õied varjutavad tumerohelist lehestikku.

Jänesekapsa istutus- ja kasvatustehnikad

Toa ja õue jänesekapsale kehtivad samad agrotehnilised nõuded. Taimed eelistavad komposti või turbaga rikastatud toitvaid muldasid. Jänesekapsast kasvatatakse tavaliselt tihedalt istutatuna, avarasse potti istutatakse korraga mitu taime, uputades need umbes 1 cm ulatuses mulda.

Taim ei kasva varjus, kuid ta ei tunne end ka kõrvetava päikese käes mugavalt. Aias kasvatatavatele liikidele on parim hajutatud valgus ja potti istutatud taimi ei tohiks sättida aknalaual, vaid selle lähedusse.

Jänesekapsas areneb kõige soodsamalt ja õitseb pikka aega umbes +25 kraadi juures. Talvel asetage pott klaasitud lodžale või keldrisse, kus on piisavalt jahe - umbes +10 kraadi. Aias talvituvad sibulad maas katmata ja taluvad kuni -28 kraadist külma.

Jänesekapsas vajab regulaarset kastmist - muld ei tohi ära kuivada. Talvel vähendatakse vee hulka järsult.

Kogu vegetatsiooniperioodi jooksul väetatakse põõsast mis tahes õitsvatele taimedele mõeldud mineraalkompleksiga (umbes kord kuus).

Telli jänesekapsa sibulad GradinaMaxi veebipoest

Kõige parem on valida oma lemmik jänesekapsa sort GradinaMaxi veebipoest:

• istutusmaterjal läbib range fütosanitaarkontrolli, mis välistab nakatunud sibulate sattumise teie aeda;
• sibulate sordiomadused vastavad täpselt deklareeritud omadustele;
• meie kliimavööndis on tagatud 100% elujõulisus;
• kiire tarne mis tahes Eesti piirkonda.

Kasvatage jänesekapsast oma aias või kodus aknalaual - väga lõbus ja mõnus!